Selektiivne mutism

Armas külaline, kui oled jõudnud siia, et saada selgust, mis on valikuline mutism ja kuidas sellega toime tulla, siis laen üles on väikese kursusetöö. Sealt leiad nii valikulise (selektiivse) mutismi kohta, miks sellega tuleb tegeleda ja kuidas sellist last arendada (kui oled spetsialist).

Minu kogemus oli, et julge pealehakkamine on pool võitu. Käitumisteraapia (ABA) tõi tõeliselt kiireid ja märkimisväärseid tulemusi ja see on alles meie teekonna algus.

 

Tööga saad tutvuda siin:..

Ole hea ja jäta tagasiside ja tekkinud küsimused selle postituse alla 🙂 Aitäh Sulle!

Selektiivse mutismiga lapsed kasutavad suhtluseks enamasti mitteverbaalset keelt – näoilmeid, žeste ja füüsilist eneseväljendust. Verbaalselt väljendades kasutab tavapärasest erinevat hääletooni, lühikesi ühmatusi või ühesilbilisi sõnu. Üldiselt on neile väga vastumeelsed olukorrad, kus neid ärgitatakse kõnelema. (Hannell, 2017) Valikulise mutismiga kaasnevaks peetakse ka äärmist häbelikkust, hirmu saada häbistatud, sotsiaalset isolatsiooni, eemaldumist, klammerdumist, kompulsiivseid tunnuseid, negatiivsust, tujutsemist ja ülemäärast olukorra kontrollimist või vastanduvat käitumist (Dow, Sonies, Scheib, Moss & Leonard, 1995 viidanud Krysanski, 2003).

Nad on ülitundlikud, kangekaelsed, umbuslikud, kindlameelsed ja paindumatud. Üldiselt hoiavad uutes olukordades eemale ja väldivad muutusi. (Andersson & Thomsen, 1998, Kolvin & Fundudis, 1981, Wergeland, 1979 viidanud Omdal, Galloway, 2008). Selektiivse mutismiga laps võib tegtuseda ka sõnatult, olla passiivne või lausa tarduda. (Gensthaler, Khalaf, Ligges, 2016)

Selektviine mutism mõjutab lapse arengut negatiivselt, kuna seab piire sotsiaalsel õppimisel, õigete keelenormide omandamine aeglustub ja piirab lapse osalemist igapäevategevustes. Uurimustest selgub, et üle poolte mutismiga lastest on lisaks kõnehäiretele ka arengus mahajäämus (Kristensen 2002, viidanud Omdal, Galloway, 2008).

Valikuline mutism esineb kõige enam koolis ja võõraste hulgas (89%), järgnevad lapsed (34-42%), perekond (13%) ja kõige vähem esineb seda isa (11%), ema (4%) ja vendade-õdede keskel (2%) (Schum, 2001, viidanud Hungerford, 2005). Mutism võib varieeruda kergest kuni väga tõsiseni… jätkub töös

 

 

Advertisements

Minu laps on eriline..kuhu edasi? Mis nüüd saab?

„Teekond erilise lapse kõrval“ e-käsiraamat Eesti Puuetega Inimeste Kojalt

“Oleme siia raamatusse kogunud ülevaate erinevatest sotsiaal- ja haridussüsteemi võimalustest erivajadusega laste ja nende vanemate toetamisel ning proovinud inimkeelselt lahti seletada ka praktilist infot – kuhu pöörduda ja millisele abile loota. Kuid peamine on jagada mõtteid, häid soovitusi ja teiste lastevanemate kogemusi, kuidas tulla toime, kui peres on erivajadusega laps. Teema on keeruline ja mitmetahuline, seega ei suuda üks teatmik kindlasti leida vastuseid kõikidele küsimustele ja probleemidele. Kuid sinule, hea erilise lapse vanem ja saatusekaaslane, soovin, et leiaksid siit vajalikku abi oma teekonnal ning tuge väljakutsetega toimetulekuks.”

 

Veebiraamat SIIN.

 

 

Kuidas arendada lapse terviktaju?

MIKS ON VAJA ARENDADA TERVIKTAJU?

Eseme terviktaju on tähtsaim tingimus lapse orienteerumiseks ümbritsevas maailmas, mis on paljude teiste tegevuste, nagu mängu, esemetega tegutsemise, kujutava tegevuse ja töö aluseks. Esmalt õpib laps täiskasvanut jäljendades. Lapse aitamiseks kasutatakse koostegutsemist ja/või osutavat žesti. Oluline on lapse tegevuse verbaliseerimine. (Häidkind & Kuusik, 2006, Strebeleva, 2010)

Juhendid kuubikutest konstrueerimiseks prindi endale SIIT.

 

KUUBIKUTEST KONSTRUEERIMINE (1-3a)

Esimeseks terviktaju arendavaks mänguasjaks on klotsid. Lisaks laiale mängude ampluaale arendab see terviktaju, silmade ja käte koostööd ja konstrueerimisoskusi. Järgnevad soovitused, kuidas sa saad KOOS lapsega klotsidega mängida. Need mängud on sobilikud kuni 3 aastase lapse arendamiseks.

Terviktaju arendavad:

Continue reading “Kuidas arendada lapse terviktaju?”